martes, 30 de octubre de 2007

1. P2ev Venetsueelas

1. t2ispikk p2ev Venetsueelas oli v2ga emotsioonide ja elamusterohke. Jose, kes minu eest siin hoolitsema peab, v6ttis mind kell 9 hommikul peale ning hakkas mulle n2itama, mis see elu siin on. Esimene ja ilmselt suurim elamus oli kahtlemata liiklus.

Liiklus: Teed on siin v2ga head ja laiad (v2hemalt Maracaibos). Liiklus nendel headel teedel on aga t2ielik kaos. Valgusfoorid on vaid suurematel ja uhkematel avenyydel, mitte et keegi neist v2ga lugu peaks, punasega yletab ristmiku veel mitu autot, mis siis tihti keset ristmikku seisma j22vad, kuna tee on umbes. Siis need, kellel roheliseks l2ks, hakkavad kuidagi nende vahelt man88verdama, kes seal ristmikul ees on, signaal koguaeg p6hjas. Kui liiklus eriti tihe pole ja kuskilt kedagi ei tule, siis yletatakse ristmik muidugi punase tulega (mulle meeldis yhe ontliku Peruu tydruku vabandus, kui see punase tulega ristmiku yletas, ta ytles et "kunagi see l2heb ju roheliseks" :).

Seda ma veel ei tea, kas siin mingid liikluseeskirjad ka on. Igaljuhul enamustel ristmikel puuduvad valgusfoorid ning seal on juba t2ielik dzungel. Parema k2e reeglit neil ei ole, seda ma kuulsin Jose k2est. Seega ristmiku yletab see, kellel on suurem hoog ja valjem signaal. Kui liiklus on tihe, pressivad k6ik lihtsalt ristmikule ja signaalitavad. Seega tipptunnil valitseb seal t2ielik kaos, ristmik on paksult autosid t2is, k6ik yritavad mingis suunas liikuda. M6ned tagurdavad, et teisi l2bi lasta...kuna neile j6uab vahel kohale, et see voib ristmiku yletamise protsessi kiirendada. N2gin ka seda, kuidas 1 jeep soitis lihtsalt korraks k6nniteele ja tegi mingi v2ga keerulise man88vri, millest ma v2ga h2sti aru ei saanudki. Millegip2rast see segane systeem aga t88tab ja ma olen 2 n2dala jooksul n2inud ainult yhte avariid...m6lkis autosid muidugi v2ga palju rohkem.

Suunatuld kasutab siin ilmselt ainult iga sajas juht.

L2bi selle hullu liikluse s6itsime yhte suurde kaubanduskeskusesse. Teel vaatasin aknast v2lja ja imestasin...siin soidavad ringi erilised vanad ameerika pannid, mis on m6lkis, roostes, tossavad, m6nel puuduvad aknad jne. Loomulikult on ka palju uhkeid autosid, n2iteks Josel on pop Chevrolet, millel on 6nneks v2ga hea kliimaseade. Aknast n2gi palju imesid, kuidas kohalikud lihtt88lised kuskil autokastis rippusid ja t88le kimasid...eriti relvastatud politsei autosid kinni pidas ja kontrollis. (See tegi Jose p2ris 2revaks, sest tal oli juhiluba ja autodokumendid koju j22nud....kui sul aga juhiluba ja dokumente kaasas pole, v6etakse auto k2est. See s6jav2e moodi politsei pidas siiski ainult neid vanu panne kinni.). Suurematel ristmikel myyvad tsurbannid k6ike...ajalehti, maiuseid, puuvilju, kodukeemiat jne. Auto pesevad ka umbes 15 krooni eest 2ra.

Kaubanduskeskus oli umbes selline nagu Eestis, ainult teised kaubam2rgid, mingite karmide relvadega varustatud turvamehed ning v222ga imelikud kaunistused...loomulikult ka vali muusika. Kaubanduskeskust ei hakka siinkohal ehk pikemalt kirjeldama.

Palju p6nevamaks l2ks siis, kui Jose pidi auto vennale andma ning me kasutasime yhistransporti.

Yhistransport on siin kahtlemata v2ga eksootiline ja segane. S6iduplaanist jne. pole nad siin vist kuulnudki. Teenust pakuvad mingid v2ga vanad pannid bussid (suur ning vanad, kus m2ngib vali latiino muusika. Bussi kyljes ripub mingi tyyp, kes igas peatuses l2rmab hispaania keeles...ilmselt seletab kuhu buss soidab ja kutsub reisijaid peale. Bussi uks on koguaeg lahti, seega voib sealt alati v2lja astuda (soovitavalt siis, kui buss seisab) voi peale hypata.
Lisaks bussidele on siin veel Carritod. Carrito tuleb ilmselt hispaania keelsest s6nast carro - auto. Tegemist on siis tavaliste soiduautodega (absoluutselt k6ik need Carritod on k6ige hullemad vanad USA logudikud, mida ma n2inud olen. Nad on m6lkis, roostes, tossavad, m6nel on p6hi natuke l2bi roostetanud, uksed ei k2i h2sti kinni, aknaid pole eest jne...lihtsalt voimas :D). mis soidavad m88da suuremaid avenyysid ringi, korjavad rahvast peale ning peatuvad t2pselt seal kus sa ise tahad. Sellise systeemi ja nende autode peale ma igat2hes hullusin :P. Varsti hakkan neid pildistama ja panen pildid ka internetti, sest iga carrito on omaette kunstiteos.

Hetkel ehitatakse Maracaibosse ka metrooliini...kohalikud teavad aga r22kida, et seda n2vad alles nende lapselapsed.

Carritoga soitsime mulle SIM kaarti muretsema. Kui Eestis saab n2iteks R-kioskist u 5 minutiga kasv6i 50 smardi stardikat osta, siis Venetsueelas on k6ik palju keerulisem. L2ksime kohaliku operaatori Digitel kontorisse, seisime umbes 20 min. mingi j2rjekorras ja teatasime klienditeenindajale, et SIM kaarti oleks tarvis. Seej2rel ootasime niisama umbes pool tundi ootepingil koos paljude teiste inimestega. Siis see tsikk h6ikas Señor Hersssmann porfavoor. See oli vihje, et v6in j2rgmisse j2rjekorda seisma minna mis oli tunduvalt lyhem, kuna seal sai maksta. 3. samm oligi juba l6ppfaas, kirjutasin kolmandas kohas v2hemalt kolmele paberile alla, andsin oma s6rmej2ljed ja kaart oligi k2es. Yhes6naga s6lmisin lepingu, aga k6neaega laen ikkagi sama systeemiga nagu Eestis simpelile.

Esimesel p2eval juhtus kindlasti veel midagi v2ga p6nevat, aga sellest Venetsueela rajust elust on v2ga palju kirjutada, seega j2tkan hiljem.

No hay comentarios: