viernes, 14 de diciembre de 2007

Piim

Piima on Venetsueelas peaaegu v6imatu saada. Kohalike s6nul ainult laup2eva hommikuti, eriti suurtest kaubanduskeskustest, mille ymber on piimajanuste poolt tekitatud tohutud liiklusummikud. Kogu see jama olla poliitika t6ttu. P2ris t2pselt ma kohalike ei m6istnud, aga lehmad olla vist opositsiooni omad ning piima abil need siis pyyavad valitsust m6jutada...samas juustu on poes kyllalt (h2sti kallis).

T2na oli aga kaunis p2ev. K2isime riiklikus naftakompaniis t6lkimas (olgugi, et mul olla eelmine reede puhkus alanud) ning seal oli keeltekeskuses v2ike pood, kus kylmkapis ka piim myygil. Seega piima saavad juua vaid valitud isikud, kes on presidendile ustavad ning t66tavad riikliku naftafirma heaks. Sellest riiklikust naftafirmast pajatavad 6pilased imelugusid...

T6lkimine oli aga lahe. Kohal olid 2 inseneri Kanadast, kes kohalikke koolitasid. Mina ja t6lkija istusime t6lgiputkas, kus meil olid k6rvaklapid ja mikrofon. Lektori jutt tuli otse hispaania keelde t6lkida. Mina muidugi ei t6lkinud, vaid lappasin s6naraamatut t6lgile, kes ei olnud eriti p2dev inglise keeles naftainseneridele. V2ga l6bus oli, sest vahepeal sai mikrofoni v2lja lylitada ja eputada. Venetsueelalased on v2ga ulakad, seega lylitas t6lk tihti mikrofoni v2lja, kilkas midagi hispaania keeles ja togis mind....maandas ilmselt pingeid, sest ega see kerge t66 ei ole. kui me putkas v2lja tulime, pidime aga v2ga professionaalsed v2lja n2gema...

lunes, 10 de diciembre de 2007

Pool tundi

Eile keerati kella, mitte tund vaid pool tundi, v2ga originaalne :). Nyyd on Venetsueela unikaalses Venetsueela ajav88ndis.

Mingi poliitik telekas p6hjendas ka: nimelt lapsed saavad nyyd kauem magada ka kasvab rahva t88v6ime.

Kell on praegu 13.22

viernes, 7 de diciembre de 2007

El Principe de Estonia

Kohalikel on siin p2ris praktiline ja ulakas huumorisoon. Nimelt soovitasid kurivaimud mul kohalikele tydrukutele 8elda, et ma olen Eesti prints (El Principe de Estonia) ning mul on kodumaal 2 ferrarit. Samas k2skisid ka ettevaatlikud olla, tydrukutele peab ka seda selgitama, et Euroopas kasutatakse...v2ga detailiderikas see blog ka ei ole. Igaljuhul on tegemist v2ga hea "pick up line-ga" (yleskorjamisjoonega)

Nalja nabani, praktikant Belgiast on ka juba Belgia printsess ning yks kohalik, kelle isa p2rit Serbiast on Serbia Tsaar. (El Zar :P) Nali kisub koos oma lisadega vahepeal liiga nilbeks...neid nilbeid detaile ei hakka j2llegi v2lja tooma :D. See Serbia Zar on ehk liiast ulakas. Tema ylesanne on mulle palka kanda ja teisi t2htsaid asju organiseerida. Aga alati kui temaga t6sistest asjadest pyyan r22kida...hakkab ta nilbitsema. Kuidagi saab ta aga asjad aetud...see kohalike asjaajamine on ka imeline...millele voib omaette postituse pyhendada.

Kusjuures siin on yks Nigeeria praktikant, kes on p2riselt ka oma kyla prints..temale pyhendan kunagi terve postituse.

T2na on reede ja algas puhkus, AJEEEE.

miércoles, 5 de diciembre de 2007

Maturin

Maturin kus ma nyyd elan on umbes Tallinna suurune linn. Ylerahvastatud ja eriti k2rarikas Kesklinn asub kuskil m2e otsas, kuhu ma eriti ei satu. Ymber kesklinna on luksid elamurajoonid ja t88stuspiirkonnad, mida yhendavad laiad teed kus on pidevalt liiklusummikud. T88stuspiirkonnad, elamurajoonid ja liiklusummikud tekkisid alles hiljuti, kui Maturinil2hedalt leiti naftat ning palju rahvast siia 6nne otsima tuli.

Linnas on 4 ylikooli, seega palju palju tudengeid. Nende tudengitega l2hme tutvuma j2rgmisel n2dalavahetusel, kui minu naistelemmikust s6ber oma auto parandusest k2tte saab.Tyyp on ikka t2itsa loom...kui me rannas k2isime tutvusime tema initsiatiivil p2ris paljude tytarlastega... pervole meeldisid teinekord liiga noored :D. Minule kui ontlikuleja h2belikule Eesti mehele oli selline l2henemisviis algul natuke v66ras (l2heneti siis niimoodi: "hola linda, como estas" - tere ilus tydruk, kuidas l2heb). Kusjuuresmeelitused meeldivad siin naistele v2ga, n2gusid ei hakanud keegi tegema...ainult r66msat n2gu. Naiste kohta Maturinis veel niipalju, et statistika j2rgi on siin 100 elaniku kohta 80 naist,10 meest ja 10 homo. Transvestiit polevat ka siin haruldane n2htus...see on juba natuke hirmu2ratav, sest need transad olevat teinekordt2itsa ilusd naised (j2kkk). Lihtne matemaatika ylteb, et 1 mehe kohta on siis 8 naist ja 1 homo (ning m6ned transvestiidid)

Linnas vaatamiv22rsusi ei ole, kyll aga selle l2hedal. Siiani olen k2inud ainult Pt. La Cruzis. Teistest vaatamisv22rsustest kirjutan p2rast nende kylastamis.
88elu on siin t2itsa olemas, kuna insenerid ja tudengid tahavd ka l66gastuda. Esimesel 6htul vinnas boss mind kohe yhte kohalikku poppi kohta. Koha nimi oli Bikers ning seal m2ngis70-80ndate rokkmuusika suurtel ekraanidel. Mingi hetk astus lavale ka rokkb2nd, kes esitas superhitte l2bi aegade. Kontsert oli v6imas, lihtsalt suurep2rane (v6ibolla olinma antud hetkeks liiga palju neid siniseid 6llesid joonud). Kui laval laulsid nad suurep2rases inglise keeles, siis lavalt maha tulles nad unustasid selle, seega tuli kohalike rokkstaaridega suhelda hispaania keeles. Rokkstaardega saime jutule seet6ttu, et Minu bossul (ta on naissoost) on suurep2rane v6ime k6iki 2ra meelitada. Igaljuhulhommikul kell 4 olid b2ndi trummar ja laulja meie k88gis ning kell 5 hommikul oli trummar minu bossu toas...seda ma ei tea mis kell laulja tema tuppa l2ks, kuna j2tsin ta k88ki 6nne ootama ja l2ksin enda 6dusasse kambrisse. Boss oskab nimelt lisaksmeestele ka naisi sebida, seega tuli meiega kaasa ka 1 h2sti ilus t6mmu tsikk, kes 6nneks bossu tuppa ei l2inud. Gentlemenid siinkohal detailidesse ei lasku. Esimene 6htu/88 Maturinis oli seega v2ga raju...ette rutates v6ib aga 8elda, et mingit suurt pidutsemist siin ei toimu, kuna elame firma majas ning peame vara hommikulinglise keelt opetama. N2dalavahetustel on aga t2itsa l6bus, palju pidusid, kylask2ike, reise, uusi tutvusi jne.

lunes, 3 de diciembre de 2007

kolmas detsember

Eile oli siis referendum, mille tulemusena Venetsueela rahvas otsustas loobuda p6hiseaduse muudatusest (p6hiseaduse muudatud on pikem jutt). Enne eilset suurt p2eva pajatasid kohalikud, et kolmandal detsembril (t2na) l2heb jamaks, kuna ilmselt ollakse p6hiseaduse muudatuse poolt ning see tekitab hulgaliselt pingeid, mis v6ivad viia kodus6jani jne. Kohe p2ris targad inimesed mainisid kodus2da ning seda, et kolmandal detsembril on suur kaos ja eelmiselt n2dalal oleks pidanud toiduvarusid koguma.

Rahvas h22letas aga p6hiseaduse muudatuse vastu ning seega on t2na v2ga rahulik p2ev. Yheks p6hjuseks on ilmselt ka see, mis toimus eile 88sel. Kui umbes pool 2 88sel valimistulemused selgusid, siis rahvas lihtsalt hullus. Naabrid jooksid v2lja ja hakkasid rakette laskma, naabrimees l6i enda dziibi pererahvast ja naabreid t2is (ronisin ka auto peale, kuna aimasin, et kohe n2eb midagi p6nevat) ja kimas linna peale.

Kesklinn oli v2ga palju juubeldavat rahvast, k6ik suuremad t2navad olid autosid paksult t2is, mille akendest rippusid v2lja h6iskavad venetsueelalased. See, et meie autos oli 9 inimest ei tundunud enam yldse kummaline v6rreldes v2ikeste veoautodega, kus rahvas oli kahes kihis nii kabiinis kui kastis. Ka v2ikestessse autodesse oli v2ga palju rahvast topitud, paljud reisisid ka katusel ja kapoti peal. Autoaknad olid t2is soditud tekste stiilis "Meie ytlesime ei" jne. Kohal olid nii noored (lapsed ka) kui vanad. Sellist yksmeelset ja j6ulist r66mu igap2ev ei n2e. Kell kolm kui me 2ra tulime j2i linnarahvas veel pidutsema. Nurjatud 6pilased ka ei tulnud t2na, kuna ilmselt oli ikka v2ga v2sitav 88.

l6pp hea k6ik hea.

domingo, 2 de diciembre de 2007

Oxford Education

Selles firmas ma t66tan. T66pakkumist lugedes ja firma nime n2hes seostasin seda rahvusvahelise firmaga Oxford Publishing, tegemist on aga v2ikese perefirmaga, mis alustas umbes 5 aastat tagasi. Omanikeks on 2 venda ja 1 6de (ilus), kes on 18 aastat USA-s Floridas elanud...p6him6tteliselt terve elu, sest k6ige vanem neist on umbes 30. See 6de on 21 ja noorem vend 24. Firma tegutseb kolmes linnas ning selles t66tab umbes 40 opetajat. Enamus opetajaid on USA-s elanud voi oppinud (lisaks selleleon nad naised), ylej22nud rahvas Venetsueelas inglise keelt eriti ei r22gi.

Tegemist on p2ris tulusa 2riga, sest koolis 6petatakse siin inglise keelt v2he ning lisaks sellele on see paljude arvates v2ga pop keel, sest seda saab r22kida v6imaluste maal USA-s.
T66kultuur meeldib mulle ka, yle 4-5 tunni ma p2evas eriti ei t66ta, lisaks sellele j22vad klassid tihti 2ra,seega mul on piisavalt aega l66gastuda, ennast harida ja kaunite kunstidega tegeleda. Loomulikult on ka p2ris pikki p2evi, n2iteks siis kui koordinaator avastab, etta on h6ivatud ja ma pean tema klassid ka endale votma (koordinaator on samas ka opetaja). Selliseid klasse on ka olnud, millest ma kuulen u. 10 minutit enne v2ljasoitu ja ettevalmistamiseks pole eriti aega...olukorra lahendan ma nii, et raagin Eestist, Euroopast jne. ning k6ik kuulavad suure huviga.

Esimesed 2 n2dalat ei teinud ja peaaegu yldse midagi, siis mind koolitati. See n2gi v2lja niimoodi, et pidin kell 10 hommikul kontoris olema, siis pool 11 tuli minu l6bus koolitaja kes mind kuni 2 tundi koolitas. Punkt kell 12 hakkasime puhkama...siis varsti tuli temapeika talle j2rele. Mind v6eti ka kaasa ning siis me tsillisime ja h2ngisime kuni kella kolmeni Maracaibo p66rases liikluses. see oli v2ga v2ga l6bus, sest Venetsueela huumoron p2ris hea ning minu koolitaja ja tema peika on veel eriti napakad ja ulakad :D. M6nip2ev koolitas ta mind ka 6htul....igat2hes firma filosoofia ja opetamistehnika sain ma selgeks, iva on siis selles, et pean 6pilastega koguaeg inglise keeles suhtlema, grammatikareegleid ei tohi selgitada, sestneed on igavad ja tudengid tydinevad. Mulle antud tehnika meeldib, sest mina ka alati ei tea kuna on Past Perfect jne.

jueves, 29 de noviembre de 2007

Sellel pyhap2eval

on riigis suur p2ev. H22letamisele l2heb p6hiseaduse muudatus, mis kohalike s6nul on sisuliselt uus p6hiseadus. Selle j2rgi saab president n2iteks igavese v6imu ja saabub
sotsialism, kommunism jne. Poliitika on siin kuum teema ning sellest p6hjalikumalt kirjutamiseks peab ehk rohkem syvenema, olgugi et 6pilaste k2est kuulen pidevalt
fantastilisi fakte.

Igaljuhul propaganda on meeletu, k6ik kohad on t2is punaseid plakateid, mille peale on kirjutatud "si" ja teised asjad...presidendi nimi ka. p2eval on paljudel ristmikel
v2ikesed telgid, kus m2ngib r66mus muusika. K6ike mis seal lauldakse ma aru ei saa, tegemist on aga spetsiaalsete propaganda hittidega, kus yhes lauldakse n2iteks: "kohe algab
sotsialistide pidu, koos oleme valmis ytlema "ja ja ja ja" uuele p6hiseadusele jne.) P2ris l22ge. Nendes telkides trallivad punastes s2rkides kodanikud, kes lehvitavad autodele suuri punaseid
kleepekaid, millele on kirjutatud samuti "si". Autojuhid, kes pooldavad uut korda j22vad korraks seisma ning agarad propagandasellid kleebivad sealsamas autoaknale uhke punase
kleepeka. See tekitab palju liiklusummikuid, kus pahurad uue korra mitteaustajad signaalitavad ja l2rmava. P2ris 66va tekitav. Homme, neljap2val on Caracases opositsiooni poolt
korraldatud meeleavaldus, reedel tulevad punase pooldajad t2navatele. Seega rahutused algavad juba enne valimisi.

Kohalikud soovitavad enne pyhap2eva toiduvarusid t2iendada, kuna olukord riigis v6ib minna p2ris pingeliseks. Sellest k6igest saan aga esmasp2eval kirjutada...

lunes, 19 de noviembre de 2007

Taxistad

T2na ajasin firma taksojuhi p2ris n2rvi, kuna millegip2rast oli selline p2ev, kus t6lkes v2ga palju kaotsi l2ks. Sellest hoolimata r22kis ta mulle taksomajandusest Venetsueelas.

Taksomeetrit pole siin yheski taksos, hind tuleb enne s6itu kokku leppida. See hind on minu2rust n2o j2rgi ja minu napakal bossul (akadeemline koordinaator....aga kutsub ennast bossuks) on mingi eriline v6ime see s6idu l6puks alla tingida :). Eksisteerivad m6ned ametlikud taksofirmad, kuhu saab helistada ja puha, yldiselt on aga niimoodi, et iga mats v6ib osta poest sildi "Taxi", selle oma auto peale kleepida ja taksot soitma hakata.

Paljud taksod on seega kyllaltki ohtlikud. Olen jutte kuulnud sellest, kuidas turistid Caracase lennujaamas suvalisse piraattaksosse istuvad ja siis ennast veidi aja p2rast kuskilt tee 22rest isiklike asjadeta leiavad.

Lisaks sellele r22kisime ka alkoholist ja juhtimisest. Elutark taksojuht teadis r22kida, et ega see roolis joomine hea ei ole, olgugi et v2ga l6dvestav olevat. Yhes6naga alkomeetreid siin politseil vist ei ole, muudkui aga joo ja s6ida ja joo ja s6ida.

Taksojuhid on yldiselt ikka kained.

miércoles, 7 de noviembre de 2007

Venetsueela pulm

Sattusin Maracaibosse v2ga oigel ajal, kuna juba samal n2dalal oli minu ylemuse pulm, kuhu ka mind lahkelt kutsuti. Lapsep6lves sattusin teinekord seebikaid vaatama ning see yritus oligi 1 p2ris seebikas, huhuuuuu.

Naised olid seal ikka eriti ilusad, k6ik kaunites kleitides, naeratavad ja 2ra kaunistatud. Saalis oli hispaania keelne sumin, lauad kaetud kohalike h6rgutiste, sangria ja viskiga. Pikka lauda nagu Eestis ei olnudki, palju v2ikseid laudu, mille ymber need ilusad naised, natuke vanemad señoorad, señoorid, señoriitad jne. elavalt vestlesid. P2ris raske oli nendega jutule saada, sest hispaania keel on siin natuke erinev ning nad r22givad veeeel kiiremini kui Hispaanias. Lisaks sellele m2ngis eriti vali ja rytmikas latiinomuusika. Menu missugune.

Mariachi oli minu jaoks peo tipphetk. Tegemist on siis muusikutegrupiga, kes kannavad rahvariideid, sombreerosid (see suur kybar, mida l6unamaades kantakse), puhuvad pasunaid ja m2ngivaid mingeid imelikke kohalikke kitarresid. Antud grupis oli vist umbes 7 liiget ja nende muusika oli v2ga v6imas. Soololaulja laulis pikalt ikka v2ga joulise h22lega pruutpaarile ilusaid ja nukraid armastuslaule.

P2rast mariachit l2ks v2ga hulluks tantsuks. Noored otsekui hullusid, tantsiti mingeid peeneid ladina ameerika tantse p6hisamm tundus v2ga lihtne, v2ga kiiresti tuli aga jalgu liiigutada, seega oli tegemist p2ris keerulise ettev6tmisega. latiinomuusika vahele m2ngiti ka yksikuid superhitte, mis olid kui puhkepausid.

Mingi hetk j6udis k2tte ametlik hullumisaeg. M2ngima pandi mingi eriti kiire muusika ning k6ik v6tsid kuskilt v2lja mingid imelikud peomaskid, mytsid ja pasunad ning hakkasid nendega m66da saali trallima. P2ris kohmetuks tegi selline ettevotmine kylma pohjamaa mehe....

Pidu olla kestnud hommikuni, mina lahkusin aga oma v2hema bossuga natuke p2rast kesk88d..

1. 6lle Venetsueelas

Maracaibosse j6udes avastasin r66muga, et keegi oli mulle salaja 2 0,33-st Eesti 6lut seljakotti poetanud, ilmselt m6ni nurjatu pereliige, v6i siis Venetsueela toll. L6unas88giks olid mul kaasa v6etud ka Eesti 6llesigarid. Kogu seda toredust otsustasin jagada Josega, kes mind nii palju aitas. kedagi teist ma siis veel ei tundnud (ette rutates v6ib 8elda, et v2ga lyhikese ajaga tutvusin v2ga paljude toredate inimestega, sest UFO-ga estoniast tahavad k6ik s6brad olla :).

Istusime minu maja hoovi moodi kohas maha ja hakkasime mekkima. &lle kohta ytles Jose lihtsalt v2ga hea (Venetsueela 6lu on t6itsa ok, eriti meeldib mulle hind), 6llesn2kkide peale ta aga hullus.Sain teada, et Venetsueelast midagi nii head osta ei saa, kuna lihatoodete suitsetamine pole siin moes, seega peaksin kuskilt joonised muretsema ja suitsuahju ehitama. Kuna kutile vorstikesed nii meeldisid, lasin tal terve paki head Eesti kraami 2ra syya, samal ajal uhkelt vaadates, kui head need Eesti asjad ikka on. Kogu selle yrituse parim vaatepilt oli aga suur roheline sisalik (eestis maksavad sellised vist mitu tuhat krooni ja neid peab kallis klassikuubikus pidama) kes h6rkude aroomide peale p66sast korraks v2lja jooksis ning minu VAuuUU peale kohe tagasi p66sasse pages.

6htul l2ksime aieseci tyypidega kohalikku paari. Tegemist oli eesti m6istes t2ieliku urkaga, minu arust oli see aga v2ga 6dus koht, sest sellel polnud katus peal ning seega oli seal piisavalt v2rsket 6hku. Sisekujunduse kohta v6ib lyhidalt 8elda, et mingite vanade myyride vahele oli t6stetud lauad ja palju 6lut. Naljakas oli aga see, et keset kogu seda toredust oli seinal uhke LCD ekraan ning m2ngis vali regeton (kohalik muusikastiil, mis k6lab nagu rege ja tymakas kokku miksitud).

Selleks et olut saada, tuli natuke k2tega vehkida oiges suunas ja siis tuli ettekandja. Kuna selles kohas 6llevalik eriti lai ei olnud, tuli 6elda kas verde (roheline) voi azul (sinine). &lle nimetus tuli siis pudeli v2rvist - sinises pudelis oli natuke lahjem olu kui rohelises. 0,25 &lle maksis 1500 bolivari (umbes 3 krooni, kui dollarid vahetada mustal turul, kurssi vaata postitusest "algus"). Kuna tegemist on eriti v2ikse 6llega, pidime señoori p2ris tihti kutsuma. Iga h6ike peale tuli ta juba uute olledega...v2ga leidlik. Keset lauda oli meil ka paberilipakas, kuhu ta kirjutas, mitu 6llet me j6ime....sellest sai p2rast arve.

P6hiline jututeema oli Eesti (ja Euroopa) naised, kes on nende arvates k6ige eksootilisemad ja ilusamad maailmas. Endal neil siin Venetsueelas olevat iga mehe kohta kohe mitu naist, seega t2ielik meestepuudus.

P2rast 6lletamist soitsid koik julgelt purjus peaga koju, kuna see on siin kyllaltki loomulik. ka mina valisin joobes juhiga auto, kuna 88sel t2naval k6ndimine olevat v2ga ohtlik, isegi taksod olevat ohtlikud, taksistid nimelt kipuvad mingeid p2tte peale v6tma, kes kliendi tyhjaks teevad ja siis p2rast taksistiga tulud pooleks jagavad. taksojuhil pole aga asjaga mingit pistmist....tema taksosse murti ju sisse. (kui taksofirmasse helistada ja takso tellida, siis olevat suht ohutu...olen ka niimoodi toiminud ning telefon ja rahakott on siiani alles) Yldiselt aga liigung ma 88siti ja pimedas siin ainult s6prade autodes, olgu nad siis purjus v6i ei.

martes, 30 de octubre de 2007

1. P2ev Venetsueelas

1. t2ispikk p2ev Venetsueelas oli v2ga emotsioonide ja elamusterohke. Jose, kes minu eest siin hoolitsema peab, v6ttis mind kell 9 hommikul peale ning hakkas mulle n2itama, mis see elu siin on. Esimene ja ilmselt suurim elamus oli kahtlemata liiklus.

Liiklus: Teed on siin v2ga head ja laiad (v2hemalt Maracaibos). Liiklus nendel headel teedel on aga t2ielik kaos. Valgusfoorid on vaid suurematel ja uhkematel avenyydel, mitte et keegi neist v2ga lugu peaks, punasega yletab ristmiku veel mitu autot, mis siis tihti keset ristmikku seisma j22vad, kuna tee on umbes. Siis need, kellel roheliseks l2ks, hakkavad kuidagi nende vahelt man88verdama, kes seal ristmikul ees on, signaal koguaeg p6hjas. Kui liiklus eriti tihe pole ja kuskilt kedagi ei tule, siis yletatakse ristmik muidugi punase tulega (mulle meeldis yhe ontliku Peruu tydruku vabandus, kui see punase tulega ristmiku yletas, ta ytles et "kunagi see l2heb ju roheliseks" :).

Seda ma veel ei tea, kas siin mingid liikluseeskirjad ka on. Igaljuhul enamustel ristmikel puuduvad valgusfoorid ning seal on juba t2ielik dzungel. Parema k2e reeglit neil ei ole, seda ma kuulsin Jose k2est. Seega ristmiku yletab see, kellel on suurem hoog ja valjem signaal. Kui liiklus on tihe, pressivad k6ik lihtsalt ristmikule ja signaalitavad. Seega tipptunnil valitseb seal t2ielik kaos, ristmik on paksult autosid t2is, k6ik yritavad mingis suunas liikuda. M6ned tagurdavad, et teisi l2bi lasta...kuna neile j6uab vahel kohale, et see voib ristmiku yletamise protsessi kiirendada. N2gin ka seda, kuidas 1 jeep soitis lihtsalt korraks k6nniteele ja tegi mingi v2ga keerulise man88vri, millest ma v2ga h2sti aru ei saanudki. Millegip2rast see segane systeem aga t88tab ja ma olen 2 n2dala jooksul n2inud ainult yhte avariid...m6lkis autosid muidugi v2ga palju rohkem.

Suunatuld kasutab siin ilmselt ainult iga sajas juht.

L2bi selle hullu liikluse s6itsime yhte suurde kaubanduskeskusesse. Teel vaatasin aknast v2lja ja imestasin...siin soidavad ringi erilised vanad ameerika pannid, mis on m6lkis, roostes, tossavad, m6nel puuduvad aknad jne. Loomulikult on ka palju uhkeid autosid, n2iteks Josel on pop Chevrolet, millel on 6nneks v2ga hea kliimaseade. Aknast n2gi palju imesid, kuidas kohalikud lihtt88lised kuskil autokastis rippusid ja t88le kimasid...eriti relvastatud politsei autosid kinni pidas ja kontrollis. (See tegi Jose p2ris 2revaks, sest tal oli juhiluba ja autodokumendid koju j22nud....kui sul aga juhiluba ja dokumente kaasas pole, v6etakse auto k2est. See s6jav2e moodi politsei pidas siiski ainult neid vanu panne kinni.). Suurematel ristmikel myyvad tsurbannid k6ike...ajalehti, maiuseid, puuvilju, kodukeemiat jne. Auto pesevad ka umbes 15 krooni eest 2ra.

Kaubanduskeskus oli umbes selline nagu Eestis, ainult teised kaubam2rgid, mingite karmide relvadega varustatud turvamehed ning v222ga imelikud kaunistused...loomulikult ka vali muusika. Kaubanduskeskust ei hakka siinkohal ehk pikemalt kirjeldama.

Palju p6nevamaks l2ks siis, kui Jose pidi auto vennale andma ning me kasutasime yhistransporti.

Yhistransport on siin kahtlemata v2ga eksootiline ja segane. S6iduplaanist jne. pole nad siin vist kuulnudki. Teenust pakuvad mingid v2ga vanad pannid bussid (suur ning vanad, kus m2ngib vali latiino muusika. Bussi kyljes ripub mingi tyyp, kes igas peatuses l2rmab hispaania keeles...ilmselt seletab kuhu buss soidab ja kutsub reisijaid peale. Bussi uks on koguaeg lahti, seega voib sealt alati v2lja astuda (soovitavalt siis, kui buss seisab) voi peale hypata.
Lisaks bussidele on siin veel Carritod. Carrito tuleb ilmselt hispaania keelsest s6nast carro - auto. Tegemist on siis tavaliste soiduautodega (absoluutselt k6ik need Carritod on k6ige hullemad vanad USA logudikud, mida ma n2inud olen. Nad on m6lkis, roostes, tossavad, m6nel on p6hi natuke l2bi roostetanud, uksed ei k2i h2sti kinni, aknaid pole eest jne...lihtsalt voimas :D). mis soidavad m88da suuremaid avenyysid ringi, korjavad rahvast peale ning peatuvad t2pselt seal kus sa ise tahad. Sellise systeemi ja nende autode peale ma igat2hes hullusin :P. Varsti hakkan neid pildistama ja panen pildid ka internetti, sest iga carrito on omaette kunstiteos.

Hetkel ehitatakse Maracaibosse ka metrooliini...kohalikud teavad aga r22kida, et seda n2vad alles nende lapselapsed.

Carritoga soitsime mulle SIM kaarti muretsema. Kui Eestis saab n2iteks R-kioskist u 5 minutiga kasv6i 50 smardi stardikat osta, siis Venetsueelas on k6ik palju keerulisem. L2ksime kohaliku operaatori Digitel kontorisse, seisime umbes 20 min. mingi j2rjekorras ja teatasime klienditeenindajale, et SIM kaarti oleks tarvis. Seej2rel ootasime niisama umbes pool tundi ootepingil koos paljude teiste inimestega. Siis see tsikk h6ikas Señor Hersssmann porfavoor. See oli vihje, et v6in j2rgmisse j2rjekorda seisma minna mis oli tunduvalt lyhem, kuna seal sai maksta. 3. samm oligi juba l6ppfaas, kirjutasin kolmandas kohas v2hemalt kolmele paberile alla, andsin oma s6rmej2ljed ja kaart oligi k2es. Yhes6naga s6lmisin lepingu, aga k6neaega laen ikkagi sama systeemiga nagu Eestis simpelile.

Esimesel p2eval juhtus kindlasti veel midagi v2ga p6nevat, aga sellest Venetsueela rajust elust on v2ga palju kirjutada, seega j2tkan hiljem.

sábado, 20 de octubre de 2007

Algus

Kuidas ma Venetsueelasse sattusin ja mis ma siin teen: Kuulsin kuskilt rahvusvahelisest tudengiorganisatsioonist AIESEC ning hakkasin selle vastu suuremat huvi tundma, kuna viimase kaudu olevat v6imalik v2lismaale kuni 1,5-ks aastaks praktikale minna. Ei l2inud aastatki kui sobiv praktikakoht andmebaasist leitud. Sihiks oli koguaeg L6una-Ameerika, just Venetuseelasse sattusin seet6ttu, et kohalik AIESEC oli k6ige usinam ja vastas minu kirjadele juba n2dala aja jooksul.

Asun nyyd linnas nimega Maracaibo (kust ma selle kuu l6pus kolmeks kuuks teise linna kolin) praktikal ettev6ttes Oxford Education ning hakkan nafta2rikatele inglise keelt 6petama. Olen juba 2 p2eva t66l k2inud, t88 tegemiseni pole siiski veel j6udnud, hetkel nad koolitavad mind ja lasevad sisse elada. Keegi siin kindlasti yle ei t88ta ning kolleegin on v2ga lahekd ja abivalmid, seega saab mul siin kindlasti tore olema.

Viisa: Eestlased saavad Venetsueelas viisata viibida 3 kuud, j22des pikemaks ajaks on siiski viisat vaja. 6nneks andis kohalik AIESEC sellest mulle ka viimasel hetkel teada (olin ise varakult saatkonda helistanud ning sealt 8eldi, et viisa saan muretseda kui ma juba Venetsueelas olen) ja j6udsin enne reisi algust Helsingist viisa 2ra otsida. Kui saatkonda j6udsin oli t88p2v juba alanud, kuid mulle 8eldi, et viisaga l2heb v2hemalt 3 p2eva, olgugi et olin oma tulekust ette teatanud ning Venetuseela AIESEC olevat ka k6ik juba korda ajanud. Minu siira palumise peale 6eldi l6puks, et tule siis l6una ajal tagasi, ei l2inud poolt p2vagi ning viisa oli juba k2es.

Saabumine Caracase lennujaama: Juba lennukis anti mulle mitu paberit, kuhu pidin kirjutama kui kauaks j22n, mis mul kaasas on jne. P2rast paberite t2itmist j6udsin veel siesta pidada ning juba paistiski m2gine ja tihedalt asustatud Venetsueela rannik. Vaatepilt oli v6imas, seega j2in veel kauaks lennuki aknast v2lja vahtima.

Lennukist v2ljudes oli tunne nagu astuks sauna. Seda sauna oli umbes 100 meetrit, siis algas juba lennujaamahoone, kus oli konditsioneer, mis on k6ikide kohalike hoonete standarvarustuses. Tollis oli pikk ja aeglane jarjekord, oletasin et minuga l2heb veel eriti kaua aega, kuna tulen Eestist ja mul on suur kohver. Olin valmis pikaks hispaania keelseks vestluseks, tollit88taja vaatas aga tuima n2oga korraks passi, siis arvutiekraanile kust ta leidis kiirelt riigi nimega Eesti. Seej2rel viskas ta minu hoolega t2idetud paberi teiste juurde hunnikusse ning virutas passi punase templi....buenas dias señor.



Pagasilindi juures t6desin r66muga, et ka minu seljakott oli ilusti kohale j6udnud. Sain ainult natukene jalutada, kui minu juurde tuli vormis h2rra, n2itas mulle oma kaarti ning teatas, et tema on siin minu aitamiseks. R22kis lausa inglise keelt ning uuris kuhu ma l2hen. R22kisin talle oma loo ning "sain teada", et Maracaibosse lennu ostmiseks on mul kindlasti sularaha vaja (etterutates v6ib 8elda, et ei ole) ning ta n2itab mulle, kus neid saab. Ametlikust valuutavahetuspunktist, kus dollari eest saab 2000 bolivari, k6ndisime kohe m66da, kuna see olevat v2ga kehv kurss. L2ksime hoopis tema tuttava tsiki juurde autorendifirmas, kes leti alt mulle kiirelt 100 dollari eest 300 000 bolivari luges (tol hetkel tundus see mulle v2ga hea diil, rohkem ma aga ei vahetanud, kuna kohalik AIESECI tyyp ei soovitanud seda teha). P2rast ebaseaduslikku valuutavahetust juhatas see bendejo mind terminalist v2lja ning n2itas umbes 400 meetri kaugusel asuvat kohalike lendude terminali. Paljaks ei r66vinudki ja narkotsi ka keha66nsustest ei otsinud :).

Vahepalaks dollarite kohta:

Dollarid on Venetsueelas t2ielik defitsiit, seet6ttu eksisteerib siin must turg. Vahetades dollarid ametlikus valuutavahetuspunktis, saab 1 dollari eest 2100 bolivari, tundes 6igeid inimesi, saab mustal turul 1 dollari eest u. 5000 bolivari. (lennujaama musta turu bendejode k2est sain ma 4000 bolivari, seega nad v2ga ei lypsnudki mind :)


Lyhidalt:

Ametlik kurss (muutub pidevalt, aga on ikkagi kehv):

1 dollar - 2100 bolivari

seega 1 EEK u. 190 bolivari

Mustal turul:

1 dollar - kuni 5300 bolivari

seega 1 EEK kuni 480 bolivari

M6ningate k6ige h2davajalikemate artiklite hinnad:

1 liiter bensiini 100 bolivari (50 Eesti senti !!!!!!)

0,33 6lu baaris 1500 bolivari

normaalne l6una u. 15 000 bolivari

pudel head rummi 25 - 30 000 bolivari

yhistransport linnas 1000 - 2000 bolivari

Taksos6it suurlinnas (Maracaibos) kuni 30 000 bolivari (v2ga pikk reis)

Internet 1000 - 3000 bolivari tund

samas paljud toiduained on kyllaltki kallid ning n2iteks piima, mune ja suhkrut on poest tihti raske saada.

J2tkan nyyd oma esimeste elamuste kirjeldamist.

Lend ja saabumine Maracaibosse: P2rast pikka p2eva Caracase lennujaamas sain 6htul kell yheksa l6puks Maracaibo lennukile. Nii vanas lennukis pole ma veel kunagi lennanud, samuti pole ma kohanud nii lahkeid kaasreisijaid. Minu k6rvale istus 1 tore naine, kellel oli kotit2is maiusi, mida ta minuga kohe jagama hakkas :). Lisaks andis ta mulle oma telefoni numbri ning kutsus mind j6uluajal endale kylla. Otse loomulikult r22kis ta mulle enda t88st (arst kuskil linnas), perest jne. Kuna ta oli haritud ja j6ukas, oskas ta isegi inglise keelt. Etterutates ytlen, et inimesed on siin v2ga lahked, kylalislahked, toredad ja veel palju h2id omaduss6nu.

Lennuk lendas yle Caracase, mis on lennujaamast u. 28 km kaugusel. Tegemist on v2ga suure linnaga, m2gede vahel j6eorus. Lennukist avanes linnale suurep2rane vaade. P2rast Caracast oli tykk aega pimedust, kuna lennuk lendas Kariibi mere kohal ning siis paistis j2rgmine suurlinn, nimeks Maracaibo :P.

Lennujaamas ootas mind soe vastuv6tt kohaliku AIESEC-i poolt. Lennujaama oli vastu tulnud lausa 2 autot2it inimesi. Veel soojem hakkas lennujaamast v2ljudes, sest siin on ka 88sel v2ga v2ga palav ning mul oli endiselt jakk seljas. Parklas Jose (kohaliku AIESEC-i mingi tegija) auto juures anti mulle kohe rummipudel ning 8eldi "Welcome to Venezuela". P2ris maitsev. 6nneks oli mul kaasas Vana Tallinn, millega ma kohe vastul66gi andsin. See meeldis k6igile v2ga ning tegi kohe 2 ringi, enne kui ma j6udsin selle uuesti kotti peita. M6ned vanemad tegijad olid Vana Tallinnat juba proovinud, kuna m6ni aasta tagasi oli siin 1 praktikant Eestist - Olesja, kellest k6ik ainult head r22givad....eriti mehed :). Joomaks seal lennujaama parklas aga ei l2inud, lihstalt v2ike j22murdmine;)

Lennujaamast suundusime kohe yhte poppi s66gikohta, kus sai proovida kohalikke h6rgutisi ja siis viidi mind 2ra 88bimiskohta...mingi ajutine koht yhe vanat2di juures, kus ma olen nyydseks olnud juba 2 n2dalat...selle n2dala l6pus kolin 6nneks v2lja, hoopis teise linna...Maturini (3 kuuks). Esimesel 6htul ei saanudki veel v2ga h2sti aru, kuhu ma sattunud olen :D.