1. P2ev Venetsueelas

1. t2ispikk p2ev Venetsueelas oli v2ga emotsioonide ja elamusterohke. Jose, kes minu eest siin hoolitsema peab, v6ttis mind kell 9 hommikul peale ning hakkas mulle n2itama, mis see elu siin on. Esimene ja ilmselt suurim elamus oli kahtlemata liiklus.

Liiklus: Teed on siin v2ga head ja laiad (v2hemalt Maracaibos). Liiklus nendel headel teedel on aga t2ielik kaos. Valgusfoorid on vaid suurematel ja uhkematel avenyydel, mitte et keegi neist v2ga lugu peaks, punasega yletab ristmiku veel mitu autot, mis siis tihti keset ristmikku seisma j22vad, kuna tee on umbes. Siis need, kellel roheliseks l2ks, hakkavad kuidagi nende vahelt man88verdama, kes seal ristmikul ees on, signaal koguaeg p6hjas. Kui liiklus eriti tihe pole ja kuskilt kedagi ei tule, siis yletatakse ristmik muidugi punase tulega (mulle meeldis yhe ontliku Peruu tydruku vabandus, kui see punase tulega ristmiku yletas, ta ytles et "kunagi see l2heb ju roheliseks" :).

Seda ma veel ei tea, kas siin mingid liikluseeskirjad ka on. Igaljuhul enamustel ristmikel puuduvad valgusfoorid ning seal on juba t2ielik dzungel. Parema k2e reeglit neil ei ole, seda ma kuulsin Jose k2est. Seega ristmiku yletab see, kellel on suurem hoog ja valjem signaal. Kui liiklus on tihe, pressivad k6ik lihtsalt ristmikule ja signaalitavad. Seega tipptunnil valitseb seal t2ielik kaos, ristmik on paksult autosid t2is, k6ik yritavad mingis suunas liikuda. M6ned tagurdavad, et teisi l2bi lasta...kuna neile j6uab vahel kohale, et see voib ristmiku yletamise protsessi kiirendada. N2gin ka seda, kuidas 1 jeep soitis lihtsalt korraks k6nniteele ja tegi mingi v2ga keerulise man88vri, millest ma v2ga h2sti aru ei saanudki. Millegip2rast see segane systeem aga t88tab ja ma olen 2 n2dala jooksul n2inud ainult yhte avariid...m6lkis autosid muidugi v2ga palju rohkem.

Suunatuld kasutab siin ilmselt ainult iga sajas juht.

L2bi selle hullu liikluse s6itsime yhte suurde kaubanduskeskusesse. Teel vaatasin aknast v2lja ja imestasin...siin soidavad ringi erilised vanad ameerika pannid, mis on m6lkis, roostes, tossavad, m6nel puuduvad aknad jne. Loomulikult on ka palju uhkeid autosid, n2iteks Josel on pop Chevrolet, millel on 6nneks v2ga hea kliimaseade. Aknast n2gi palju imesid, kuidas kohalikud lihtt88lised kuskil autokastis rippusid ja t88le kimasid...eriti relvastatud politsei autosid kinni pidas ja kontrollis. (See tegi Jose p2ris 2revaks, sest tal oli juhiluba ja autodokumendid koju j22nud....kui sul aga juhiluba ja dokumente kaasas pole, v6etakse auto k2est. See s6jav2e moodi politsei pidas siiski ainult neid vanu panne kinni.). Suurematel ristmikel myyvad tsurbannid k6ike...ajalehti, maiuseid, puuvilju, kodukeemiat jne. Auto pesevad ka umbes 15 krooni eest 2ra.

Kaubanduskeskus oli umbes selline nagu Eestis, ainult teised kaubam2rgid, mingite karmide relvadega varustatud turvamehed ning v222ga imelikud kaunistused...loomulikult ka vali muusika. Kaubanduskeskust ei hakka siinkohal ehk pikemalt kirjeldama.

Palju p6nevamaks l2ks siis, kui Jose pidi auto vennale andma ning me kasutasime yhistransporti.

Yhistransport on siin kahtlemata v2ga eksootiline ja segane. S6iduplaanist jne. pole nad siin vist kuulnudki. Teenust pakuvad mingid v2ga vanad pannid bussid (suur ning vanad, kus m2ngib vali latiino muusika. Bussi kyljes ripub mingi tyyp, kes igas peatuses l2rmab hispaania keeles...ilmselt seletab kuhu buss soidab ja kutsub reisijaid peale. Bussi uks on koguaeg lahti, seega voib sealt alati v2lja astuda (soovitavalt siis, kui buss seisab) voi peale hypata.
Lisaks bussidele on siin veel Carritod. Carrito tuleb ilmselt hispaania keelsest s6nast carro - auto. Tegemist on siis tavaliste soiduautodega (absoluutselt k6ik need Carritod on k6ige hullemad vanad USA logudikud, mida ma n2inud olen. Nad on m6lkis, roostes, tossavad, m6nel on p6hi natuke l2bi roostetanud, uksed ei k2i h2sti kinni, aknaid pole eest jne...lihtsalt voimas :D). mis soidavad m88da suuremaid avenyysid ringi, korjavad rahvast peale ning peatuvad t2pselt seal kus sa ise tahad. Sellise systeemi ja nende autode peale ma igat2hes hullusin :P. Varsti hakkan neid pildistama ja panen pildid ka internetti, sest iga carrito on omaette kunstiteos.

Hetkel ehitatakse Maracaibosse ka metrooliini...kohalikud teavad aga r22kida, et seda n2vad alles nende lapselapsed.

Carritoga soitsime mulle SIM kaarti muretsema. Kui Eestis saab n2iteks R-kioskist u 5 minutiga kasv6i 50 smardi stardikat osta, siis Venetsueelas on k6ik palju keerulisem. L2ksime kohaliku operaatori Digitel kontorisse, seisime umbes 20 min. mingi j2rjekorras ja teatasime klienditeenindajale, et SIM kaarti oleks tarvis. Seej2rel ootasime niisama umbes pool tundi ootepingil koos paljude teiste inimestega. Siis see tsikk h6ikas Señor Hersssmann porfavoor. See oli vihje, et v6in j2rgmisse j2rjekorda seisma minna mis oli tunduvalt lyhem, kuna seal sai maksta. 3. samm oligi juba l6ppfaas, kirjutasin kolmandas kohas v2hemalt kolmele paberile alla, andsin oma s6rmej2ljed ja kaart oligi k2es. Yhes6naga s6lmisin lepingu, aga k6neaega laen ikkagi sama systeemiga nagu Eestis simpelile.

Esimesel p2eval juhtus kindlasti veel midagi v2ga p6nevat, aga sellest Venetsueela rajust elust on v2ga palju kirjutada, seega j2tkan hiljem.

Algus

Kuidas ma Venetsueelasse sattusin ja mis ma siin teen: Kuulsin kuskilt rahvusvahelisest tudengiorganisatsioonist AIESEC ning hakkasin selle vastu suuremat huvi tundma, kuna viimase kaudu olevat v6imalik v2lismaale kuni 1,5-ks aastaks praktikale minna. Ei l2inud aastatki kui sobiv praktikakoht andmebaasist leitud. Sihiks oli koguaeg L6una-Ameerika, just Venetuseelasse sattusin seet6ttu, et kohalik AIESEC oli k6ige usinam ja vastas minu kirjadele juba n2dala aja jooksul.

Asun nyyd linnas nimega Maracaibo (kust ma selle kuu l6pus kolmeks kuuks teise linna kolin) praktikal ettev6ttes Oxford Education ning hakkan nafta2rikatele inglise keelt 6petama. Olen juba 2 p2eva t66l k2inud, t88 tegemiseni pole siiski veel j6udnud, hetkel nad koolitavad mind ja lasevad sisse elada. Keegi siin kindlasti yle ei t88ta ning kolleegin on v2ga lahekd ja abivalmid, seega saab mul siin kindlasti tore olema.

Viisa: Eestlased saavad Venetsueelas viisata viibida 3 kuud, j22des pikemaks ajaks on siiski viisat vaja. 6nneks andis kohalik AIESEC sellest mulle ka viimasel hetkel teada (olin ise varakult saatkonda helistanud ning sealt 8eldi, et viisa saan muretseda kui ma juba Venetsueelas olen) ja j6udsin enne reisi algust Helsingist viisa 2ra otsida. Kui saatkonda j6udsin oli t88p2v juba alanud, kuid mulle 8eldi, et viisaga l2heb v2hemalt 3 p2eva, olgugi et olin oma tulekust ette teatanud ning Venetuseela AIESEC olevat ka k6ik juba korda ajanud. Minu siira palumise peale 6eldi l6puks, et tule siis l6una ajal tagasi, ei l2inud poolt p2vagi ning viisa oli juba k2es.

Saabumine Caracase lennujaama: Juba lennukis anti mulle mitu paberit, kuhu pidin kirjutama kui kauaks j22n, mis mul kaasas on jne. P2rast paberite t2itmist j6udsin veel siesta pidada ning juba paistiski m2gine ja tihedalt asustatud Venetsueela rannik. Vaatepilt oli v6imas, seega j2in veel kauaks lennuki aknast v2lja vahtima.

Lennukist v2ljudes oli tunne nagu astuks sauna. Seda sauna oli umbes 100 meetrit, siis algas juba lennujaamahoone, kus oli konditsioneer, mis on k6ikide kohalike hoonete standarvarustuses. Tollis oli pikk ja aeglane jarjekord, oletasin et minuga l2heb veel eriti kaua aega, kuna tulen Eestist ja mul on suur kohver. Olin valmis pikaks hispaania keelseks vestluseks, tollit88taja vaatas aga tuima n2oga korraks passi, siis arvutiekraanile kust ta leidis kiirelt riigi nimega Eesti. Seej2rel viskas ta minu hoolega t2idetud paberi teiste juurde hunnikusse ning virutas passi punase templi....buenas dias señor.



Pagasilindi juures t6desin r66muga, et ka minu seljakott oli ilusti kohale j6udnud. Sain ainult natukene jalutada, kui minu juurde tuli vormis h2rra, n2itas mulle oma kaarti ning teatas, et tema on siin minu aitamiseks. R22kis lausa inglise keelt ning uuris kuhu ma l2hen. R22kisin talle oma loo ning "sain teada", et Maracaibosse lennu ostmiseks on mul kindlasti sularaha vaja (etterutates v6ib 8elda, et ei ole) ning ta n2itab mulle, kus neid saab. Ametlikust valuutavahetuspunktist, kus dollari eest saab 2000 bolivari, k6ndisime kohe m66da, kuna see olevat v2ga kehv kurss. L2ksime hoopis tema tuttava tsiki juurde autorendifirmas, kes leti alt mulle kiirelt 100 dollari eest 300 000 bolivari luges (tol hetkel tundus see mulle v2ga hea diil, rohkem ma aga ei vahetanud, kuna kohalik AIESECI tyyp ei soovitanud seda teha). P2rast ebaseaduslikku valuutavahetust juhatas see bendejo mind terminalist v2lja ning n2itas umbes 400 meetri kaugusel asuvat kohalike lendude terminali. Paljaks ei r66vinudki ja narkotsi ka keha66nsustest ei otsinud :).

Vahepalaks dollarite kohta:

Dollarid on Venetsueelas t2ielik defitsiit, seet6ttu eksisteerib siin must turg. Vahetades dollarid ametlikus valuutavahetuspunktis, saab 1 dollari eest 2100 bolivari, tundes 6igeid inimesi, saab mustal turul 1 dollari eest u. 5000 bolivari. (lennujaama musta turu bendejode k2est sain ma 4000 bolivari, seega nad v2ga ei lypsnudki mind :)

Lyhidalt:

Ametlik kurss (muutub pidevalt, aga on ikkagi kehv):

1 dollar - 2100 bolivari

seega 1 EEK u. 190 bolivari

Mustal turul:

1 dollar - kuni 5300 bolivari

seega 1 EEK kuni 480 bolivari

M6ningate k6ige h2davajalikemate artiklite hinnad:

1 liiter bensiini 100 bolivari (50 Eesti senti !!!!!!)

0,33 6lu baaris 1500 bolivari

normaalne l6una u. 15 000 bolivari

pudel head rummi 25 - 30 000 bolivari

yhistransport linnas 1000 - 2000 bolivari

Taksos6it suurlinnas (Maracaibos) kuni 30 000 bolivari (v2ga pikk reis)

Internet 1000 - 3000 bolivari tund

samas paljud toiduained on kyllaltki kallid ning n2iteks piima, mune ja suhkrut on poest tihti raske saada.

J2tkan nyyd oma esimeste elamuste kirjeldamist.

Lend ja saabumine Maracaibosse: P2rast pikka p2eva Caracase lennujaamas sain 6htul kell yheksa l6puks Maracaibo lennukile. Nii vanas lennukis pole ma veel kunagi lennanud, samuti pole ma kohanud nii lahkeid kaasreisijaid. Minu k6rvale istus 1 tore naine, kellel oli kotit2is maiusi, mida ta minuga kohe jagama hakkas :). Lisaks andis ta mulle oma telefoni numbri ning kutsus mind j6uluajal endale kylla. Otse loomulikult r22kis ta mulle enda t88st (arst kuskil linnas), perest jne. Kuna ta oli haritud ja j6ukas, oskas ta isegi inglise keelt. Etterutates ytlen, et inimesed on siin v2ga lahked, kylalislahked, toredad ja veel palju h2id omaduss6nu.

Lennuk lendas yle Caracase, mis on lennujaamast u. 28 km kaugusel. Tegemist on v2ga suure linnaga, m2gede vahel j6eorus. Lennukist avanes linnale suurep2rane vaade. P2rast Caracast oli tykk aega pimedust, kuna lennuk lendas Kariibi mere kohal ning siis paistis j2rgmine suurlinn, nimeks Maracaibo :P.

Lennujaamas ootas mind soe vastuv6tt kohaliku AIESEC-i poolt. Lennujaama oli vastu tulnud lausa 2 autot2it inimesi. Veel soojem hakkas lennujaamast v2ljudes, sest siin on ka 88sel v2ga v2ga palav ning mul oli endiselt jakk seljas. Parklas Jose (kohaliku AIESEC-i mingi tegija) auto juures anti mulle kohe rummipudel ning 8eldi "Welcome to Venezuela". P2ris maitsev. 6nneks oli mul kaasas Vana Tallinn, millega ma kohe vastul66gi andsin. See meeldis k6igile v2ga ning tegi kohe 2 ringi, enne kui ma j6udsin selle uuesti kotti peita. M6ned vanemad tegijad olid Vana Tallinnat juba proovinud, kuna m6ni aasta tagasi oli siin 1 praktikant Eestist - Olesja, kellest k6ik ainult head r22givad....eriti mehed :). Joomaks seal lennujaama parklas aga ei l2inud, lihstalt v2ike j22murdmine;)

Lennujaamast suundusime kohe yhte poppi s66gikohta, kus sai proovida kohalikke h6rgutisi ja siis viidi mind 2ra 88bimiskohta...mingi ajutine koht yhe vanat2di juures, kus ma olen nyydseks olnud juba 2 n2dalat...selle n2dala l6pus kolin 6nneks v2lja, hoopis teise linna...Maturini (3 kuuks). Esimesel 6htul ei saanudki veel v2ga h2sti aru, kuhu ma sattunud olen :D.