miércoles, 7 de noviembre de 2007

Venetsueela pulm

Sattusin Maracaibosse v2ga oigel ajal, kuna juba samal n2dalal oli minu ylemuse pulm, kuhu ka mind lahkelt kutsuti. Lapsep6lves sattusin teinekord seebikaid vaatama ning see yritus oligi 1 p2ris seebikas, huhuuuuu.

Naised olid seal ikka eriti ilusad, k6ik kaunites kleitides, naeratavad ja 2ra kaunistatud. Saalis oli hispaania keelne sumin, lauad kaetud kohalike h6rgutiste, sangria ja viskiga. Pikka lauda nagu Eestis ei olnudki, palju v2ikseid laudu, mille ymber need ilusad naised, natuke vanemad señoorad, señoorid, señoriitad jne. elavalt vestlesid. P2ris raske oli nendega jutule saada, sest hispaania keel on siin natuke erinev ning nad r22givad veeeel kiiremini kui Hispaanias. Lisaks sellele m2ngis eriti vali ja rytmikas latiinomuusika. Menu missugune.

Mariachi oli minu jaoks peo tipphetk. Tegemist on siis muusikutegrupiga, kes kannavad rahvariideid, sombreerosid (see suur kybar, mida l6unamaades kantakse), puhuvad pasunaid ja m2ngivaid mingeid imelikke kohalikke kitarresid. Antud grupis oli vist umbes 7 liiget ja nende muusika oli v2ga v6imas. Soololaulja laulis pikalt ikka v2ga joulise h22lega pruutpaarile ilusaid ja nukraid armastuslaule.

P2rast mariachit l2ks v2ga hulluks tantsuks. Noored otsekui hullusid, tantsiti mingeid peeneid ladina ameerika tantse p6hisamm tundus v2ga lihtne, v2ga kiiresti tuli aga jalgu liiigutada, seega oli tegemist p2ris keerulise ettev6tmisega. latiinomuusika vahele m2ngiti ka yksikuid superhitte, mis olid kui puhkepausid.

Mingi hetk j6udis k2tte ametlik hullumisaeg. M2ngima pandi mingi eriti kiire muusika ning k6ik v6tsid kuskilt v2lja mingid imelikud peomaskid, mytsid ja pasunad ning hakkasid nendega m66da saali trallima. P2ris kohmetuks tegi selline ettevotmine kylma pohjamaa mehe....

Pidu olla kestnud hommikuni, mina lahkusin aga oma v2hema bossuga natuke p2rast kesk88d..

No hay comentarios: