Piim

Piima on Venetsueelas peaaegu v6imatu saada. Kohalike s6nul ainult laup2eva hommikuti, eriti suurtest kaubanduskeskustest, mille ymber on piimajanuste poolt tekitatud tohutud liiklusummikud. Kogu see jama olla poliitika t6ttu. P2ris t2pselt ma kohalike ei m6istnud, aga lehmad olla vist opositsiooni omad ning piima abil need siis pyyavad valitsust m6jutada...samas juustu on poes kyllalt (h2sti kallis).

T2na oli aga kaunis p2ev. K2isime riiklikus naftakompaniis t6lkimas (olgugi, et mul olla eelmine reede puhkus alanud) ning seal oli keeltekeskuses v2ike pood, kus kylmkapis ka piim myygil. Seega piima saavad juua vaid valitud isikud, kes on presidendile ustavad ning t66tavad riikliku naftafirma heaks. Sellest riiklikust naftafirmast pajatavad 6pilased imelugusid...

T6lkimine oli aga lahe. Kohal olid 2 inseneri Kanadast, kes kohalikke koolitasid. Mina ja t6lkija istusime t6lgiputkas, kus meil olid k6rvaklapid ja mikrofon. Lektori jutt tuli otse hispaania keelde t6lkida. Mina muidugi ei t6lkinud, vaid lappasin s6naraamatut t6lgile, kes ei olnud eriti p2dev inglise keeles naftainseneridele. V2ga l6bus oli, sest vahepeal sai mikrofoni v2lja lylitada ja eputada. Venetsueelalased on v2ga ulakad, seega lylitas t6lk tihti mikrofoni v2lja, kilkas midagi hispaania keeles ja togis mind....maandas ilmselt pingeid, sest ega see kerge t66 ei ole. kui me putkas v2lja tulime, pidime aga v2ga professionaalsed v2lja n2gema...